Ülikooli uue arengukava arutelud jätkusid Pärnu kolledžis

17.–18. septembril külastasid ülikooli tugiüksuste juhid, rektoraadi büroo töötajad, arendusprorektor, kantsler ja akadeemiline sekretär Pärnu kolledžit, kus arutlesid uue arengukava ja sellega põimuvate teemade üle.

Kolledžis tervitasid Tartu kolleege direktor Garri Raagmaa ja arendusjuht Gea Kammer, kes peatusid oma ettekannetes Pärnu kolledži ees seisvatel kitsaskohtadel ja tuleviku võimalustel.

Garri Raagmaa mõtestas oma ettekandes regionaalsete kolledžite rolli piirkonnas, rõhutades, et kasvada saavad üksnes need maapiirkonnad ja väikelinnad, kus suudetakse piirkonnale vajalikke töötajaid ise ette valmistada. Teisisõnu tuleks viia kõrgkoolid nendele piirkondadele lähemale, kus on probleeme tööjõuga. Mh võimaldaks see arendada kohalikku ettevõtlust kolledži baasilt. Eraldi jäi kõlama küsimus sellest, kuidas motiveerida kohalikke ettevõtteid regionaalse kolledžiga koostööd tegema. 

Pärnumaa innovatsioonikeskuse KOBAR eestvedaja ja Pärnumaa Arenduskeskuse kogukonnajuht Viivika Vilja tutvustas koos kolledži arendusjuhi Gea Kammeriga keskuse tegevust, plaane ja võimalusi. Koostööplatvormil KOBAR seotakse omavahel kokku ettevõtlus, teadus, avalik sektor, kodanikuühiskond ja keskkond, et tõhusa koostöö kaudu muuta Pärnumaa veelgi atraktiivsemaks elu-, töö- ja ettevõtluskeskkonnaks. Projekt aitab otseselt kaasa Tartu Ülikooli Pärnu kolledži nähtavuse suurendamisele, aga mh muudab paindlikumaks ka kolledži üliõpilaste praktikakorralduse.  

Juttu oli ka multiversitase ideest, mis seisneb valdkondadevahelise teadmise, aga ka teiste kõrgkoolide, partnerite teadmiste ja oskuste kokkutoomises selleks, et pakkuda regioonis vajadustest lähtuvaid õppekavu, täiendusõpet ja arendustuge.

Järgnes arendusprorektor Tõnu Esko juhitud arutelu Tartu Ülikooli uue arengukava, selle struktuuri ja fookusteemade üle. Uus arengukava koostatakse kümneks aastaks (A2035) ning selle perioodi sisse jääb ka Tartu Ülikooli asutamise 400.aastapäev. Lisaks tutvustas arendusprorektor arengukavaga haakuvate tegevuskavade ja nende elluviimise mudelit, mille eesmärk on tagada ülikooliliikmete hea kaasatus ja tegevuste omavaheline seotus. Arengukava koostamise järgmiseks sammuks on valdkondade, instituutide, asutuste ja tugistruktuuride kaasamine arengukava fookusteemade sõnastamisse ning ülikooli puudutavate ühiskondlike arengutrendide hindamisse.

Rektoraadi büroo juhataja Taivo Raud selgitas 2025. aasta arengufondi planeerimise põhimõtteid. Arengufondi eesmärk on toetada arengukava elluviimist, eelkõige valdkonnaüleseid arendustegevusi. See tähendab, et valdkondadelt oodatakse ennekõike suuremahulisi ja korraga mitme valdkonna arenguvajadusi toetavaid taotlusi. Fondi prognoositav maht on umbes 3–3,5 miljonit eurot. Rektoraadi liikmed esitavad arengufondi taotluse rektorile 15. oktoobriks.

Ettevõtlus- ja innovatsioonikeskuse (EIK) juht Mihkel Tammo tutvustas mudelit, mille alusel koostati EIK-i ümberkorralduste järel skemaatiline ülevaade osakonna teenustest ja nendega seotud protsessidest. Selline mudel aitab konkreetsete projektidega tegeledes tuvastada pudelikaelad, millises protsessi etapis probleemid tekivad.

Personaliosakonna juhataja Kristi Kuningas andis ülevaate võrdse kohtlemise tagamisega seotud senistest tegevustest ning 2025. aasta plaanidest. 30. augusti senati istungil sõlmitud kokkuleppe alusel on senati liikmed moodustamas komisjoni, mis vaatab üle ja täiendab praeguse võrdse kohtlemise juhendit ja juhtumite käsitlust. Lisaks komisjoni ettepanekute rakendamisele on 2025. aastal plaanis korraldada ülikooli liikmete seas võrdse kohtlemise teemaline uuring ning tegeleda koos üliõpilasesindusega märkamis- ja sekkumiskultuuri kujundamisega. Eraldi on plaanis kaaluda, kas võrdse kohtlemise juhendi kõrvale on vaja luua omaette juhis seksuaalse ahistamisega seotud kaebuste lahendamiseks.